Ennemuiste olnud Tallinn väike linn. Ei kasvanud kuidagi, kuigi elanikud soovinud väga, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks ja palju kaupleks. Elanikud mõelnud, kuidas linna tähtsust tõsta. Kellelgi tulnud hea mõte: “Ehitame nii suure ja kõrge torniga kiriku, millist mujal ei ole olemas. Siis näevad laevad juba mere pealt kiriku torni ja tulevad kauplema. Linn kasvab ja saab kuulsaks.” See hea nõu meeldinud ka teistele linnaelanikele.

Kust aga leida meister, kes sellise võimsa kiriku ehitaks, mis kõik teised kirikud varju jätab. Otsiti meistrit siit ja sealt, ei olnud sellist, kes kiriku kui tuletorni ehitaks. Juba hakkas linnaelanike lootus kaduma. Aga siis ühel päeval tulnud üks suur võõras vägimees ennast kirikuehitajaks pakkuma. Linn võtnud rõõmuga pakkumise vastu. Aga meistril olnud ka tingimus, et ehituse hinnaks nõudnud ta kümme tündrit kulda, mis olnud ikka väga suur hind. Meister lisanud veel, et kui linnaelanikud tema nime teada saavad, siis ei taha ta tasuks midagi. Lootuses, et kuidagiviisi ehk õnnestub meistri nimi välja uurida ja maksmisest pääseda, tõotanud linn soovitud summa kiriku eest maksta. Kui aga meister sellise kiriku ehitab, millist mujal ei ole.

Tekkis küsimus, kuhu ehitada? Ühed tahtsid kõrgele Toompeale, teised alla linna. Võit jäi altlinna meestele, sest Toompeal oleks kõrge kirik ju pilvedesse ulatunud ja välgud oleksid võinud selle põlema süüdata. Meister hakanud ehitama ja ehitus edenenud jõudsasti. Pannud kivi paika, tõusnud müür, pannud teise – juba sein püsti. Ehitajal olnud jalas verstaviisud, astunud ühe sammuga versta maad edasi. Meister käinud Haljalas söömas ja magamas, seal elanud tema naine ja lapsed. Küll katsunud paljud meistriga sõprust sobitada, et tema nimi välja meelitada, aga ehitaja ei teinud kuulmagi. Aga ehitus aina kerkis ja kerkis. Tallinna elanike hirm kasvanud suureks, sest nad ei teadnud, kust need kullatündrid võtta, kui kirik valmis saab. Saadetud salakuulaja meistri naise juurde. Ehk saab naise kaudu nime teada. Esiotsa olnud ka see vaev asjata. Ükskord kussutanud naine last magama ja ise rääkinud: “Homme tuleb Olev koju ja tal on kaasas kümme tündrit kulda.” Salakuulaja saanudki teada, et ehitaja nimi on Olev. Tõtanud kohe linnaelanikele rõõmusõnumit teatama. Ehitaja olnud parasjagu torni tippu lõpetamas ja pannud risti paigale. Tallinna mehed hüüdnud alt: “Olev, Olev, rist on viltu. Pane hoolsamalt paigale.” Otsekui välk tabanud meistrit, ta kohkunud koledasti, lasknud käed torni küljest lahti ja langenud üle tellingute ääre. Torn oli ju ütlemata kõrge, kukkuski kividele surnuks. Konn ja madu karanud tal suust välja, surnukeha moondunud kiviks ja suust väljakaranud konn ja madu samuti. Kõik kolm on kividena kiriku kõrval. Ehitaja nime järgi hakanud linnarahvas kirikut Olevi ehk Oleviste kirikuks kutsuma.

Rahva rõõm olnud kiriku pärast suur, kirik olnud tõesti suur ja uhke ja laevadele nähtav kui tuletorn. Mida rohkem linnarahvas rõõmustanud, seda rohkem vanapagan vihastanud. Oleviste kõrge torn olnud tal lausa “pinnuks silmis”. Mõelnud, kuidas torni hävitada. Võtnud mehise lingu ja kivimüraka selle peale ning visanud kiriku poole. Kivi raskuse all lingupael purunenud ja kivi langenud Pärnu- Tallinna tee äärde Ruila mõisa väljale. Seal puhkab kivimürakas praegugi, ise vaese mehe sauna suurune. Räägitakse, et vanal ajal olnud kivi otsas hõbekauss, kuhu vihmavesi sisse valgunud ja selle veega ravitud haigusi. Teise müüdi järgi visanud kivi kiriku pihta hoopis Kalevipoeg, kes samal ajal Riias kirikut ehitanud. Kalevipoeg vihastanud, et Oleviste kirik tema ehitatud kirikust vägevam ja kõrgem.

Oleviste kiriku varasemat eelkäijat mainitakse esmakordselt 1267. aastal. Kirik oli pühendatud pühale Olevile (meremeeste kaitsja). Teise versiooni järgi on pühendatud Norra kuningale Olav Haraldssonile (u. 995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olevi nimi on rahva tuletatud, algupärand on Olaf või Olav. Muistend Kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on tuntud ka teiste rahvaste pärimustes. See rahvusvaheliselt tuntud müüt on rakendatud ka Oleviste kiriku ehitamise seletamiseks.

Olev on tuntud ka mitmetest vanadest rahvalauludest. Mitmetes muistendites on kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti tema suust väljakaranud madu ja konna. Sellele vihjab ka Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud dekoratiivne seinamonument (kenotaaf), mille allosas on luukere, uss ja kärnkonn. Selle kenotaafi laskis enda mälestuseks ehitada kiriku tookordne eestseisja ja jõukas kaupmees Hans Pawels.

Kui kõrge kiriku torn keskajal oli, pole täpselt teada. Ühtede andmete põhjal 159 meetrit, teiste järgi 161 ja isegi 179 meetrit. Keskajal pidi olema kõrgeim ehitis. Karl Philipp Michael Snell avaldas 1794. aastal Venemaa Läänemere äärsete provintside kohta raamatu, milles mainiti, et Oleviste kirik oli 1448 – 1625 kõrgeim ehitis maailmas. Pole teada, kas see on ka vettpidav fakt, aga Tallinna giidid seda külalistele mainivad. Tegelikkuses pole isegi 159 meetrit põhjendatud kõrgus, sest tol ajal olid mõõdud erinevad riikides ja Tallinnas oli kasutusel Tallinna süld, mille pikkus oli umbes 160 cm. Alles 19. sajandil hakati Euroopas mõõtusid korrastama. Kui võtta aluseks Tallinna süld, siis oli kiriku kõrguseks 134 m. Mustpeade vennaskonna epigraafil (Tallinna Linnamuuseumis) on kujutatud kõrguseks 115-125 m. Aga ka sellise kõrguse juures mõjus ta aukartustäratavana. Praegu on kiriku kõrguseks 123,7 meetrit. Vähemalt kaheksal korral on kirikut tabanud välk ja kolmel korral on põlengutes hävitaval kombel kannatada saanud. 1625 põles maha, taastati 1628, tornikiiver 1651. 1820 süütas torni pikne. Taastamistööd kestsid 20 aastat. Kirik paikneb Pika ja Laia tänava vahel. Täpne rajamise aeg on teadmata, aga mainitakse esmakordselt 1267. aastal. 13. sajandil püstitati kivikirik, mis oli praeguse kiriku eelkäija. Praeguse kuju ja üldsuuruse sai ilmselt 15. sajandil. Praegune tornikiiver pärineb aastast 1931, mil kirik kaeti vaskplekist katusega. Oleviste torni ümber on kitsas vaateplatvorm, millest avaneb linnale hingematvalt kaunis vaade. Ronida sinna pole lihtne, kivist astmed on kõrged ja järsud, tee torni kitsas. Astmeid on kokku 258. Aga vaateplatvormilt avanev linnavaade annab elamuse, mis niipea ei unune.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.